Endometrioos – anamneesist diagnoosini

Merli Saare, Merit Lamp, Ülle Kadastik, Helle Karro, Triin Laisk, Andres Salumets, Kadri Matt, Maire Peters
2014 · doi:10.15157/ea.v0i0.10887 · W2467449200
article OA: green CC0
🔓 Open OA copy Full text JSON View on OpenAlex View at publisher
⚙ AI-generated summary by gemini-2.5-flash-lite, 2026-06-07 ⓘ

This study analyzed patient records and found that while overall and reproductive histories showed no significant differences, women with endometriosis reported more frequent abdominal pain during menstruation and painful defecation, whereas smokers and those with a history of STIs were more common in the control group.

One-sentence paraphrase of the abstract; not a substitute for reading it. No clinical advice. How this works

⚙ AI-generated deep summary by claude@2026-06, 2026-06-07 · read from full text ⓘ

This retrospective study analyzed questionnaires from 170 women who attended gynecology visits for complaints suggestive of endometriosis and subsequently underwent diagnostic laparoscopy/laparotomy at Tartu University Clinic during 2005–2008; 118 (69.4%) had endometriosis and 52 (30.6%) had no disease found. Compared with controls, endometriosis patients reported somewhat more frequent whole-menstrual-period lower abdominal pain and menstrual-associated pain or bleeding during defecation, while no major differences were found in overall and reproductive histories; a stated caveat is that severity and prediction could not be reliably inferred from collected anamnesis because diagnosis is confirmed only by laparoscopic and histological findings. Smoking was more common and sexually transmitted diseases were more frequent in the control group, and infertility/spontaneous abortion patterns differed by endometriosis severity, with infertility more often reported in mild-minimal forms. This paper is centrally about endometriosis — it evaluates whether symptom and risk-factor anamnesis from preoperative questionnaires can predict endometriosis presence and severity.

Read from the paper's body, not the abstract. Not a substitute for reading the paper. No clinical advice. How this works

Abstract

Uuringu eesmärk. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade aastatel 2005–2008 endometrioosile viitavate kaebustega naistearsti vastuvõtule pöördunud ning diagnostilise laparoskoopia/laparotoomia läbinud patsientide küsitluslehtede andmetest ning leida võimalikke endometrioosiga seotud kaebuseid ja riskitegureid. Metoodika. Retrospektiivne uuring, mille valimi moodustasid TÜ Kliinikumi naistekliinikus laparoskoopia/laparotoomia läbinud 170 naist, kellest 118-l (69,4%) diagnoositi endometrioos ja 52-l (30,6%) haigust ei tuvastatud. Patsiendid, kellel operatsiooni käigus endometrioosi ei tuvastatud, moodustasid edasistes analüüsides kontrollrühma. Tulemused ja järeldused. Uuringus osalenud endometrioosi ja kontrollrühma naiste üld- ja reproduktiivanamneesis olulisi erinevusi ei leitud, kuid endometrioosiga patsiendid kaebasid mõnevõrra sagedamini kogu menstruatsiooni kestel esinevaid alakõhuvalusid ning menstruatsiooniaegset valulikkust või veritsust defekatsioonil. Kontrollrühma naised olid sagedamini suitsetajad (32,7% vs 17,8%, p = 0,02) ning olid rohkem põdenud sugulisel teel levivaid haigusi (48,1% vs 25,4%, p = 0,01). Võrreldes endometrioosi mõõduka-raske vormiga esines minimaalse-kerge vormi korral sagedamini viljatust (vastavalt 34,7% ja 76,8%; p vs 27,5%; p = 0,02). Kokkuvõttes leidsime, et kogutud anamneesi ja kaebuste alusel on raske ennustada endometrioosi esinemist ja raskusastet. Diagnoos kinnitatakse vaid laparoskoopilise ja histoloogilise leiu põhjal. Endometrioosi kergemad vormid on aga seotud naise reproduktiivfunktsiooni häiretega – viljatuse ja spontaanabortidega. Eesti Arst 2011; 90(7):321–326
Full text 3,108 characters · extracted from oa-html · click to expand
Endometrioos – anamneesist diagnoosini DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10887Keywords: endometrioos, viljatusAbstract Uuringu eesmärk. Töö eesmärgiks oli anda ülevaade aastatel 2005–2008 endometrioosile viitavate kaebustega naistearsti vastuvõtule pöördunud ning diagnostilise laparoskoopia/laparotoomia läbinud patsientide küsitluslehtede andmetest ning leida võimalikke endometrioosiga seotud kaebuseid ja riskitegureid. Metoodika. Retrospektiivne uuring, mille valimi moodustasid TÜ Kliinikumi naistekliinikus laparoskoopia/laparotoomia läbinud 170 naist, kellest 118-l (69,4%) diagnoositi endometrioos ja 52-l (30,6%) haigust ei tuvastatud. Patsiendid, kellel operatsiooni käigus endometrioosi ei tuvastatud, moodustasid edasistes analüüsides kontrollrühma. Tulemused ja järeldused. Uuringus osalenud endometrioosi ja kontrollrühma naiste üld- ja reproduktiivanamneesis olulisi erinevusi ei leitud, kuid endometrioosiga patsiendid kaebasid mõnevõrra sagedamini kogu menstruatsiooni kestel esinevaid alakõhuvalusid ning menstruatsiooniaegset valulikkust või veritsust defekatsioonil. Kontrollrühma naised olid sagedamini suitsetajad (32,7% vs 17,8%, p = 0,02) ning olid rohkem põdenud sugulisel teel levivaid haigusi (48,1% vs 25,4%, p = 0,01). Võrreldes endometrioosi mõõduka-raske vormiga esines minimaalse-kerge vormi korral sagedamini viljatust (vastavalt 34,7% ja 76,8%; p vs 27,5%; p = 0,02). Kokkuvõttes leidsime, et kogutud anamneesi ja kaebuste alusel on raske ennustada endometrioosi esinemist ja raskusastet. Diagnoos kinnitatakse vaid laparoskoopilise ja histoloogilise leiu põhjal. Endometrioosi kergemad vormid on aga seotud naise reproduktiivfunktsiooni häiretega – viljatuse ja spontaanabortidega. Eesti Arst 2011; 90(7):321–326Downloads Downloads Published How to Cite Issue Section License Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult. Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada. Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.

Text is read by the "Ask this paper" AI Q&A widget below. Extraction quality varies by source — PMC NXML preserves structure cleanly, OA-HTML may include some navigation residue, and OA-PDF can have broken hyphenation. The publisher copy (via DOI) is the canonical version.

My notes (saved in your browser only)

⚙ Ask this paper AI returns verbatim quotes from the full text · source: oa-html ⓘ

Answers must be backed by verbatim quotes from this paper's full text. Hallucinated quotes are dropped automatically; if no verbatim passage answers the question, we say so. How this works

Citation neighborhood

Papers in the corpus that this work cites (lower rings, blue) and that cite this one (upper rings, green). Dot size scales with the paper's in-corpus citation count — bigger dot = more influential within the endo/adeno field. Click a dot to open that paper. [ expand to 2 hops ] — adds papers reached through this work's immediate citers/citees. Heavier; up to 60 extra dots.

References (15)

Source provenance

openalex
last seen: 2026-06-10T17:14:06.276822+00:00
License: CC0 · commercial use OK