Otsides nõela heinakuhjast – endometrioosi biomarkerid

Merli Saare, Kristi L. Anderson, Helle Karro, Andres Salumets, Maire Peters
2017 · doi:10.15157/ea.v0i0.13516 · W2672317593
article OA: green CC0
🔓 Open OA copy Full text JSON View on OpenAlex View at publisher
⚙ AI-generated summary by claude@2026-06, 2026-06-13 ⓘ

This review summarizes current research for non-invasive and minimally invasive biomarkers for endometriosis, noting that diagnostic reliability remains limited despite extensive searches in various bodily fluids and tissues.

One-sentence paraphrase of the abstract; not a substitute for reading it. No clinical advice. How this works

⚙ AI-generated deep summary by claude@2026-06, 2026-06-13 · read from full text ⓘ

Paper reviews the current state of efforts to identify noninvasive or minimally invasive biomarkers for diagnosing endometriosis, noting that despite extensive searches in blood plasma/serum, urine, menstrual blood, uterine cavity aspirate, and endometrial tissue, the reliability of proposed markers for clinical diagnosis has remained modest. It summarizes which biomarkers have been explored and assesses their potential utility in practice. A key limitation emphasized is that no biomarker approach has yet achieved sufficient accuracy to replace the current diagnostic reliance on laparoscopy and histology. This paper is centrally about endometriosis — it reviews endometriosis biomarker research and discusses their limited clinical reliability.

Read from the paper's body, not the abstract. Not a substitute for reading the paper. No clinical advice. How this works

Abstract

Endometrioosi diagnoosimiseks puuduvad siiani mitteinvasiivsed ja minimaalselt invasiivsed biomarkerid ning haiguse diagnoos põhineb peamiselt laparoskoopilisel operatsioonil ja endometrioosikollete histoloogilisel uuringul. Kuigi endometrioosi biomarkereid on vereplasmast ja -seerumist, uriinist, menstruaalverest, emakaõõne aspiraadist ja ka endomeetriumi koest aktiivselt otsitud, on leitud markerite usaldusväärsus endometrioosi diagnoosimisel jäänud siiski tagasihoidlikuks. Ülevaates on tehtud kokkuvõte endometrioosi biomarkerite otsingute hetkeseisust ja leitud markerite kasutatavusest kliinilises praktikas. Eesti Arst 2017; 96(6):335–341
Full text 2,113 characters · extracted from oa-html · click to expand
Otsides nõela heinakuhjast – endometrioosi biomarkerid DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13516Abstract Endometrioosi diagnoosimiseks puuduvad siiani mitteinvasiivsed ja minimaalselt invasiivsed biomarkerid ning haiguse diagnoos põhineb peamiselt laparoskoopilisel operatsioonil ja endometrioosikollete histoloogilisel uuringul. Kuigi endometrioosi biomarkereid on vereplasmast ja -seerumist, uriinist, menstruaalverest, emakaõõne aspiraadist ja ka endomeetriumi koest aktiivselt otsitud, on leitud markerite usaldusväärsus endometrioosi diagnoosimisel jäänud siiski tagasihoidlikuks. Ülevaates on tehtud kokkuvõte endometrioosi biomarkerite otsingute hetkeseisust ja leitud markerite kasutatavusest kliinilises praktikas. Eesti Arst 2017; 96(6):335–341 Downloads Downloads Published How to Cite Issue Section License Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult. Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada. Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.

Text is read by the "Ask this paper" AI Q&A widget below. Extraction quality varies by source — PMC NXML preserves structure cleanly, OA-HTML may include some navigation residue, and OA-PDF can have broken hyphenation. The publisher copy (via DOI) is the canonical version.

My notes (saved in your browser only)

⚙ Ask this paper AI returns verbatim quotes from the full text · source: oa-html ⓘ

Answers must be backed by verbatim quotes from this paper's full text. Hallucinated quotes are dropped automatically; if no verbatim passage answers the question, we say so. How this works

Citation neighborhood (no data yet)

We don't have any in-corpus citations linked to this paper yet. The paper's references may be in our DB but unresolved to ``paper_id`` (resolution happens at ingest when the cited DOI matches a row we already have). Run the cross-source citation reconcile pass to retry.

Source provenance

openalex
last seen: 2026-06-10T17:14:06.276822+00:00
License: CC0 · commercial use OK