Endometrioosiga seotud viljatus – lõplikke vastuseid veel ei ole

article OA: green CC0
AI-generated summary by claude@2026-06, 2026-06-12

This paper discusses the non-specific symptoms and diagnostic challenges of endometriosis, highlighting surgical diagnosis and the varying effectiveness of treatments for pain and infertility.

One-sentence paraphrase of the abstract; not a substitute for reading it. No clinical advice. How this works

AI-generated deep summary by claude@2026-06, 2026-06-12 · read from full text

The paper discusses endometriosis-associated infertility, noting that the condition’s common complaints—pelvic pain and infertility—are nonspecific and that gynecologic examination may reveal pelvic organ tenderness, uterosacral ligament tension, limited uterine mobility, or enlarged ovaries. It states that there are no correct noninvasive tests for diagnosis, and that a definitive diagnosis requires a visual finding during surgery together with histologic confirmation. It reports that surgical and medication-based treatments are generally effective for alleviating endometriosis-related pain, with oral contraceptives, NSAIDs, medroxyprogesterone acetate, and a levonorgestrel-releasing intrauterine device plus surgical lesion ablation described as particularly effective in milder disease forms, while infertility treatment is characterized as complex. This paper is centrally about endometriosis — it specifically addresses endometriosis-associated infertility and the diagnostic and treatment landscape.

Read from the paper's body, not the abstract. Not a substitute for reading the paper. No clinical advice. How this works

Abstract

Endometrioosiga patsientide sagedasemad kaebused – vaagnavalu ja viljatus – on mittespetsiifi lised. Günekoloogilisel läbivaatusel on leitav väikevaagna elundite/uterosakraalligamentide valulikkus ja pinge, piiratud liikuvusega emakas või suurenenud munasari(-sarjad). Korrektsed mitteinvasiivsed testid haiguse diagnoosimiseks puuduvad, lõpliku diagnoosi annab visuaalne leid operatsioonil koos histoloogilise uuringuga. Kirurgiline ja medikamentoosne ravi on enamasti mõjusad endometrioosist põhjustatud valusündroomi leevendamiseks. Peroraalsed kontratseptikumid, NSAIDid, medroksüprogesteroonatsetaat ja levonorgestreeli sisaldav emakasisene vahend koos kollete kirurgilise ablatsiooniga on eriti tõhusad kergemate haigusvormide korral. Samal ajal on endometrioosiga seotud viljatuse ravi sageli keeruline ja nõuab kompleksset käsitlust. Eesti Arst 2008; 87(9):615−619
Full text 2,429 characters · extracted from oa-html · click to expand
Endometrioosiga seotud viljatus – lõplikke vastuseid veel ei ole DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10303Keywords: endometrioos, viljatus, diagnostika, medikamentoosne ravi, kirurgiline raviAbstract Endometrioosiga patsientide sagedasemad kaebused – vaagnavalu ja viljatus – on mittespetsiifi lised. Günekoloogilisel läbivaatusel on leitav väikevaagna elundite/uterosakraalligamentide valulikkus ja pinge, piiratud liikuvusega emakas või suurenenud munasari(-sarjad). Korrektsed mitteinvasiivsed testid haiguse diagnoosimiseks puuduvad, lõpliku diagnoosi annab visuaalne leid operatsioonil koos histoloogilise uuringuga. Kirurgiline ja medikamentoosne ravi on enamasti mõjusad endometrioosist põhjustatud valusündroomi leevendamiseks. Peroraalsed kontratseptikumid, NSAIDid, medroksüprogesteroonatsetaat ja levonorgestreeli sisaldav emakasisene vahend koos kollete kirurgilise ablatsiooniga on eriti tõhusad kergemate haigusvormide korral. Samal ajal on endometrioosiga seotud viljatuse ravi sageli keeruline ja nõuab kompleksset käsitlust. Eesti Arst 2008; 87(9):615−619Downloads Downloads Published How to Cite Issue Section License Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult. Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada. Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.

Text is read by the "Ask this paper" AI Q&A widget below. Extraction quality varies by source — PMC NXML preserves structure cleanly, OA-HTML may include some navigation residue, and OA-PDF can have broken hyphenation. The publisher copy (via DOI) is the canonical version.

My notes (saved in your browser only)

Ask this paper AI returns verbatim quotes from the full text · source: oa-html

Answers must be backed by verbatim quotes from this paper's full text. Hallucinated quotes are dropped automatically; if no verbatim passage answers the question, we say so. How this works

Citation neighborhood (no data yet)

We don't have any in-corpus citations linked to this paper yet. The paper's references may be in our DB but unresolved to ``paper_id`` (resolution happens at ingest when the cited DOI matches a row we already have). Run the cross-source citation reconcile pass to retry.

Source provenance

openalex
last seen: 2026-06-10T17:14:06.276822+00:00
License: CC0 · commercial use OK